Luuletused

Sind tahaks puudutada ma, kui karget järvevett kesk ürgseid metsasid ja näha kuidas sellest värin tekib sinu pinnal. Ja sisse tahaks hingata ma Sind kui udu kastelõhnalist, mis tõusva koidu kiirtes metsa vahel helgib. Mind oleks neeland endasse see pilt, mis hetkeks mulle avanes [...]

Tean üht puud mis seisab nii kaunilt väljal, ühes paigas pühas on tema kodupaik. On ilus tema tüvi ja tugevad juured, ja pehme tema juurtel samblavaip. Ta seisab seal kindlalt ja tema okstel laulavad linnud, on näinud ta talvi ja suvesid. Aja jooksul on ta [...]

Ma näen sinu silmades vaid seda, kelleks ma ennastki pean. Ja seda ilu ei varjuta miski, mitte miski mida tegelikult polegi seal. Näidend on läbi ja maskid langenud, alles jäänud on ainult puhas ilu ja armastus. Silmi on täis kogu maailm, ja nad vaatavad kõik iseend. Ja [...]

Kui soovite et oleksin teile meelejärgi, võite mõttes tuua mu hauale pärgi. Ei soovi enam teenida ühtegi ootust, ei soovi iial enam orjata ühtegi lootust. Soovin lihtsalt vaba olla ja ise mitte ühtegi vabadust võtta, soovin olla kaitseta ja ma ei soovi enam minna [...]

Mis on hirm? Ja ma ei küsi mida ma kardan, küsin mis on hirm, mitte sõna millest see algab. Neid sõnu täis on kogu see ilm, kuid kas sõnade taga pole üksainus hirm? Kas hirm on sellest mis on, või hirm on sellest, mis [...]

Armastus... see sõna on niivõrd laostunud, et vaevu suudan lausuda seda. Mis on see püüdmatu, jumalik mõõde, ja kuidas küll kohata teda. Kui ütlen, et armastan Sind, kas teised siis seda ei vääri? Ja kui valin siiski seda kõigiga tunda, siis kas see meie armastust määrib? Mis on [...]

Taevavõlvil säravad tähed ja kuu, neid peegeldab õrn järvevesi. Selle vee põhjas sügaval sirguvad, ühed lilled koos kahekesi. Neil ühine siht ja kasvamissoov, ja neil ühine soov on jõuda pinnale koos. Et koos kaunilt puhkeda õide tähtede all ja hüljata endilt järvemuda hall. Ja seal [...]